Maikuu teisel poolel toimus maalilises Liimala rannas asuvas Tulivee keskuses sihtasutuse Põhja-Eesti Turism asutajaliikmete ja nõukogu laiendatud koosolek, kus osalesid ka EAS Turismiarenduskeskuse esindajad. Arvestades, et Eesti turismi arengukava 2014-2020 kehtivusperiood on peagi lõppemas ja järgmiseks neljaks aastaks kavandatav turismi programm töös, siis paluti EAS turismiarenduskeskuse uuelt juhilt Liina Maria Lepikult ülevaadet turismi hetkeseisust ja riikliku turismipoliitika suundadest. 

Lepik tõdes, et maailma räsiva koroonakriisi hoop on avaldanud Eesti majandusele väga lühikese aja jooksul tuntavat mõju ning andis ülevaate EAS turismiarenduskeskuse senistest tegevustest, sh kriisist väljumise etappidest ja uutest plaanidest. Arvestades asjaolu, et välisturgude avanemine võtab veel aega, on kavandamisel sektorit toetav siseturismikampaania. Harjumaa Omavalitsuste Liidu, Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liidu, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu, Raplamaa Omavalitsuste Liidu, Järvamaa Omavalitsuste Liidu, Eesti Maaturismi juhte ja Põhja-Eesti Turism nõukogu liikmeid kõnetas eelkõige optimaalsete turismipiirkondade määratlemise ja sihtkohamudeli muudatuse teema. 

EAS turismiarenduskeskuse sihtkohtade arendusjuht Kristiina Jors rõhutas, et sihtkohtade areng on Eesti turismi seisukohast äärmiselt oluline. Eestis on praegu ca 60 erinevat turismivõrgustikku, osa neist geograafiliselt kattuvad. Turismiga tegelevate töötajate arv on neis enamasti väga väike ja on tekkinud olukord, kus üks inimene teeb kõike. Seetõttu on tegu pigem turismitegevuste koordineerimise kui tervikliku sihtkohaarendusega. Lisaks eeltoodule toodi esile, et maakondlike turismiinfokeskuste ja külastuskeskuste tänane ärimudel on ajale jalgu jäänud. Eesmärk on piiratud ressursside tingimustes suunata riigi raha digitaliseerimisele ehk et oleks tagatud andmehaldus ja turismiobjektide kvaliteet online kanalites. Samuti on endiselt jõus tõdemus, et nii väikeses riigis kui Eesti, ei ole kolme tasandi olemasolu turismiarenduses ennast õigustanud. EAS turismiarenduskeskuse hinnangul on optimaalne sihtkoha arendusorganisatsioonide arv Eestis viis kuni kaheksa, kuid arvust tähtsam on võimekus, st raha, inimesed ja kompetentsid. Piirkondadelt oodatakse terviklikke ärilahendusi, senisest tõhusamat avaliku ja erasektori vahelist koostööd ja rahalist panustamist sihtkohtades.

Paraku on sihtkoha arendusorganisatsioonide riikliku püsirahastuse teema kriisiga seonduvalt stopi peal, teadmine võimalike rahastustingimuste kohta puudub. SA Põhja-Eesti Turism nõukogu esimehe Joel Jesse sõnul on võimalik turismiarenduse strateegilist suuna muuta ja ratsionaalseid otsuseid langetada teadmistest lähtuvalt. Täpsustatud infot ja rahastustingimusi oodatakse riigi esindajatelt hiljemalt septembri alguseks.

SA Põhja-Eesti Turism on Harjumaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa, Järvamaa ja Raplamaa omavalitsuste liitude ning mittetulundusühing Eesti Maaturism poolt asutatud regionaalne turismiorganisatsioon, mille eesmärk on koordineerida ning arendada turismialast tegevust ja turismiettevõtlusele vajalikku keskkonda Põhja-Eestis. Organisatsiooni juhtorganiks on üheteistkümne liikmeline nõukogu.